Ruhnu (Ruhnu vald)
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn), soome keeles 19. sajandil Runosaari ) on saar Liivi lahes. Ruhnu saar kuulub Saare maakonda ning moodustab koos väiksemate laidudega iseseisva Ruhnu valla.
Saare pindala on 11,88 km², pikkus 5,5 ja laius 3,5 km. Lähim koht mandril on 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Kuressaarde on linnulennul 70, Pärnusse 96, Kihnu saarele 54 km ja Riiga 96 km.
Ruhnu puukirik on teadaolevalt vanim säilinud puithoone Eestis. Ruhnu tuletorn on Eesti kõige lõunapoolsem tuletorn.
Mandriga hoitakse ühendust Ringsu sadama ja Ruhnu lennuvälja kaudu.
Varaseim teadaolev dokument, kus Ruhnu nime on mainitud, on 1341. aastast pärinev Kuramaa piiskopi vabaduskiri, milles sisaldub nimekuju Runen. 1366. aastal esineb saare nimi kujul Rune (insulam dictam Rune). Vanimad rootsikeelsed nimekujud on Runön, Runö ja Rünöö, mille leiab 1644. aastast pärinevalt Johan Månssoni merekaardilt.
Esimesi hüpoteetilisi seletusi nime tähendusele pakkus oma 1847. aasta teoses välja Fredrik Ekman, kes oli aastatel 1841–1842 teeninud Ruhnu koguduse vikaarõpetajana. Ta mõtles ajastu romantilist vaimu järgides sellistele sõnadele nagu viikingitele omane runa ('riim', 'runo') või saksakeelsele tegusõnale ruhen ('puhkama'). 1855. aastal ilmus Carl Friedrich Wilhelm Russwurmi suurteos "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus", milles autor pakkus Ruhnu nime tähendusena välja eestirootsi sõnu rund (hääldati rũnn, tähendus 'ümmargune') või runa ('kult'), kuid iseäranis ka lätikeelset sõna ronis ('hüljes').
Russwurmi mittegermaani päritolu tõlgendust on toetanud mitmed hilisemad uurijad, sealhulgas Paul Johansen, Gösta Franzén ja Edvin Lagman. Viimased viitavad seejuures asjaolule, et ajal, mil rootslased saarele elama asusid, kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonda ja selle kultuuripiirkonda. Ruhnu nimi läti keeles on Roņu sala ('hülgesaar') ja liivi keeles Rūnõmō (õieti Rū’nõ-, milles kajastub läänemeresoome -h-). Seega võisid need kaks nimetust jõuda Ruhnu rootslastest uusasukate murdekujusse Rũũn.
Saare pindala on 11,88 km², pikkus 5,5 ja laius 3,5 km. Lähim koht mandril on 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Kuressaarde on linnulennul 70, Pärnusse 96, Kihnu saarele 54 km ja Riiga 96 km.
Ruhnu puukirik on teadaolevalt vanim säilinud puithoone Eestis. Ruhnu tuletorn on Eesti kõige lõunapoolsem tuletorn.
Mandriga hoitakse ühendust Ringsu sadama ja Ruhnu lennuvälja kaudu.
Varaseim teadaolev dokument, kus Ruhnu nime on mainitud, on 1341. aastast pärinev Kuramaa piiskopi vabaduskiri, milles sisaldub nimekuju Runen. 1366. aastal esineb saare nimi kujul Rune (insulam dictam Rune). Vanimad rootsikeelsed nimekujud on Runön, Runö ja Rünöö, mille leiab 1644. aastast pärinevalt Johan Månssoni merekaardilt.
Esimesi hüpoteetilisi seletusi nime tähendusele pakkus oma 1847. aasta teoses välja Fredrik Ekman, kes oli aastatel 1841–1842 teeninud Ruhnu koguduse vikaarõpetajana. Ta mõtles ajastu romantilist vaimu järgides sellistele sõnadele nagu viikingitele omane runa ('riim', 'runo') või saksakeelsele tegusõnale ruhen ('puhkama'). 1855. aastal ilmus Carl Friedrich Wilhelm Russwurmi suurteos "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus", milles autor pakkus Ruhnu nime tähendusena välja eestirootsi sõnu rund (hääldati rũnn, tähendus 'ümmargune') või runa ('kult'), kuid iseäranis ka lätikeelset sõna ronis ('hüljes').
Russwurmi mittegermaani päritolu tõlgendust on toetanud mitmed hilisemad uurijad, sealhulgas Paul Johansen, Gösta Franzén ja Edvin Lagman. Viimased viitavad seejuures asjaolule, et ajal, mil rootslased saarele elama asusid, kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonda ja selle kultuuripiirkonda. Ruhnu nimi läti keeles on Roņu sala ('hülgesaar') ja liivi keeles Rūnõmō (õieti Rū’nõ-, milles kajastub läänemeresoome -h-). Seega võisid need kaks nimetust jõuda Ruhnu rootslastest uusasukate murdekujusse Rũũn.
Kaart - Ruhnu (Ruhnu vald)
Kaart
Maa (piirkond) - Eesti
![]() |
![]() |
Eesti lipp |
Eesti pindala on 45 339 ruutkilomeetrit, koos merealaga 70 177 ruutkilomeetrit. Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti territoorium Liivimaa osa ja kuulus osaliselt või täielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani või Poola koosseisu.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
ET | Eesti keel (Estonian language) |
RU | Vene keel (Russian language) |